Eesmärk oli koondada piirkonna teenused, hooned ja arendustegevus ühise juhtimise alla ning siduda omavahel sport, turism, majutus, kultuur ja avaliku ruumi korrashoid. Elamuskeskus haldab Kuremaa mõisakompleksi, spordikeskust ja ujulat, külalistemaja, veskit, ranna-ala, terviseradasid, mõisaparki ning teisi piirkonna objekte. Lisaks teenuste pakkumisele vastutab asutus praegu ka Kuremaa aleviku avaliku ruumi korrashoiu eest. Kõik need ülesanded ei teeni piletitulu, kuid nõuavad töötajaid, hooldust, energiat ja muid vahendeid.
Aeg-ajalt on kõlanud ootus, et Elamuskeskus peaks olema täielikult isemajandav. Arvestades vallalt saadud avalikke ülesandeid ja hallatavate objektide hulka, ei ole see realistlik. Küll aga peab olema selgelt kokku lepitud, millise osa kuludest katab vald avalike teenuste eest ja milline on sihtasutuse omatulu teenimise eesmärk.
Valla toetus on aastate jooksul oluliselt muutunud
Elamuskeskuse viimaste aastate eelarve maht on olnud keskmiselt ligikaudu 1,4 miljonit eurot aastas, kuid valla tegevustoetus on aastati märkimisväärselt kõikunud. Kui aastatel 2020–2023 moodustas valla tegevustoetus keskmiselt ca 260 000 eurot aastas ehk ligikaudu 32% tegevuskuludest, siis aastatel 2024–2026 langes esialgne toetus keskmiselt 119 000 eurole ehk ligikaudu 9%-ni tegevuskuludest. Kolme viimase aastaga oli tegevustoetus varasema keskmise rahastamistasemega võrreldes kokku ligi 430 000 eurot väiksem, kuid kohustused on sealjuures kasvanud (lisatud tabel annab ülevaate rahade jagunemistest aastate lõikes).
Valla toetuste puhul tuleb seejuures eristada investeeringuid ja tegevustoetust. Tegevustoetusest kaetakse püsikulusid ehk tööjõu- ja majanduskulusid. Investeeringuga rajatakse või uuendatakse hooneid ja rajatisi, tegevustoetusega kaetakse nende igapäevane käigushoidmine. Investeering võib suurendada külastatavust ja omatulu, kuid tuua kaasa ka täiendavad hooldus-, energia- ja personalikulud. Kuremaa kompleksi investeeringutesse on 2020-2026 suunatud üle 1,5 miljoni euro, millest valla panus on olnud 781 094 eurot ehk ligikaudu 52%. Ülejäänu on kaetud projektitoetuste ja sihtasutuse omatuluga. See näitab, et Kuremaa arendamisel on suudetud kaasata märkimisväärselt väliseid vahendeid.
Olulise teenuslepingu lõppemine tõi rahastusmudeli nõrkuse nähtavale
2024. aastal aitas väiksemat tegevustoetust katta suuremahuline majutus- ja toitlustusleping, millest laekus Elamuskeskusele ligikaudu 735 000 eurot. Sama teenust osutati Kuremaal ka varem, kuid siis toimus lepingu täitmine eraettevõtte vahendusel ning põhitulu ei laekunud otse Kuremaa Ujulale ja kompleks vajas senisest veelgi suuremat toetust. Samal ajal vajas Kuremaa ujula (sealjuures ilma lossita) vallalt märkimisväärset tegevustoetust – aastatel 2020–2022 eraldati selleks keskmiselt 230 000 eurot aastas.
Varasema lepingukorraldusega seoses on jätkuvalt pooleli kriminaalmenetlus. Jõgeva vallal on menetluses sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuv kahjunõue, mis puudutab Kuremaa kompleksis osutatud teenustest vallale väidetavalt saamata jäänud tulu. Kuna menetlus ei ole lõppenud, ei anna vallavalitsus hinnangut ühegi isiku süüle. Küll aga näitab juhtum, miks peab valla vara abil osutatud teenustest saadav tulu jõudma läbipaistvalt teenust osutava asutuse eelarvesse.
Oluline muutus toimus 2024. aastal, mil suuremahulisest teenuslepingust saadav tulu hakkas laekuma otse Elamuskeskusele. Ainuüksi selle aasta jooksul tõi leping sihtasutusele ligikaudu 735 000 eurot tulu ning näitas Kuremaa kompleksi majanduslikku potentsiaali olukorras, kus siin osutatud teenuste tulu jõudis teenuseid osutava asutuseni. Teenusleping lõppes 2024. aasta lõpus. Tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud tähtajalise majutus- ja toitlustusteenuse lepinguga, mille alusel toimus 2024. aastal kaks teenuse osutamise tsüklit ning leping lõppes kokkulepitud tähtajal aasta lõpus. Teenuse korraldus toimubki tsüklitena: 2025. aasta oli vaheaasta ning 2026. aastal ehitati lepingupartneri taristut. Järgmiste teenuse osutamise perioodide leidmiseks on kavas lähiajal välja kuulutada uus rahvusvaheline riigihange, mille tulemusel võib teenus Kuremaal alates 2027. aastast jätkuda. Seega ei olnud tegemist hästi tasuva lepingu põhjendamatu lõpetamisega, vaid lepingu tavapärase lõppemise ja teenuse tsüklilise korraldusega.
Sihtasutus lõpetas 2024. aasta 345 829 euro suuruse positiivse tulemiga, millest umbes 230 000 eurot moodustas põhivara sihtfinantseerimise arvestuslik tulu. Tavapärase majandustegevuse korrigeeritud tulemus oli ligikaudu 163 000 eurot ning omatulust tehti ligi 102 000 euro eest parendusi ja investeeringuid.
Suuremahuline majutus- ja toitlustusleping lõppes 2024. aasta lõpus, kuid 2025. aastaks jäi valla tegevustoetus endiselt 100 000 euro tasemele. Elamuskeskuse tulud vähenesid aastaga ligi 700 000 euro võrra. Kulud seejuures ei kasvanud, vaid olid 2024. aastaga võrreldes väiksemad. Kadus oluline tuluallikas, kuid ujula, spordikeskuse, külalistemaja ja teiste objektide püsikulud jäid alles.
Samal ajal suutis Elamuskeskus 2025. aastal kasvatada ujula, kohviku ja teiste tavaklientidega seotud omatulusid ligikaudu 224 000 euro võrra. Tavapäraste teenuste müügi kasv ei olnud siiski piisav suuremahulise teenuslepingu lõppemisest tekkinud tulude languse korvamiseks. Aasta lõppes 272 561 euro suuruse negatiivse tulemiga, millest 64 061 eurot moodustas amortisatsioon. Ilma amortisatsioonita oli puudujääk ligikaudu 208 500 eurot.
Lisaeelarve aitab täita olemasolevad kohustused
Kuigi Elamuskeskuse keeruline majanduslik olukord oli teada juba 2025. aastal, näitas alles viimaste kuude põhjalikum analüüs, et probleemi ulatus, sh tulude laekumine ja prognoosid, oli arvatust suurem. Jõgeva valla 2026. aasta teise lisaeelarvega otsustati anda Elamuskeskusele 250 000 eurot täiendavat tegevustoetust, millest kasutatakse enamik 2025. aastast üle tulnud kohustuste täitmiseks ning käesoleva aasta heakorrateenuste ning valla haridusasutustele osutatud ujumisteenuse eest tasumiseks.
Täiendav toetus aitab taastada sihtasutuse likviidsuse ja tagada põhiteenuste katkematu osutamise, kuid ei lahenda veel pikaajalise rahastamise küsimust.
Edaspidi tuleb rahastada konkreetseid teenuseid
Alates 2027. aastast tuleb Elamuskeskusele antav valla rahastus jagada selgelt teenuste ja avalike ülesannete kaupa. Eraldi peavad olema nähtavad ujula, lossi, terviseradade, ranna-ala, heakorra ning teiste tegevuste tegelikud tulud ja kulud. Nii saab kokku leppida, milliseid teenuseid vald tellib ja rahastab, milline on põhjendatud tegevustoetus ning kui suure osa peab Elamuskeskus teenima omatuluna.
Selged ja ühetaolised reeglid vajavad ka töötajatele ning teistele isikutele võimaldatavad soodustused. Töötajate tervise- ja motivatsioonipakett võib olla tavapärane töösuhte osa, kuid selle tingimused, rahaline mõju ja saajate ring peavad olema põhjendatud ning läbipaistvad.
Kuremaa Elamuskeskus on Jõgeva vallale oluline teenuseosutaja ja piirkonna arendaja. Vallavalitsuse ülesanne on tagada nii teenuste jätkumine ja asutuse jätkusuutlikkus kui ka maksumaksja raha läbipaistev ning vastutustundlik kasutamine.
Tabel 1. SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus ja Kuremaa Ujula eelarve kokku
* 2026. aasta teise lisaeelarvega eraldati täiendavalt 250 000 eurot. Sellega kujuneks valla 2026. aasta tegevustoetuseks kokku 407 238 eurot. Sellest enamus on siiski varasemate kohustuste katmine, mitte ainult 2026. aasta tavapärase tegevuse rahastamine.
Aastatel 2023–2026 on tehtud investeeringuid kokku ligikaudu 700 000 euro eest, millest valla osalus moodustab ligi 32% ning ülejäänu toetused ja Elamuskeskuse omaosa.
Suurimateks investeeringuteks aastatel 2023–2026 on olnud:
- Kuremaa lossi projekteerimine ja peasissepääsu restaureerimine – 219 780 eurot;
- Kuremaa ranna-ala arendamine (sh rannahoone, inventar, turvalisus, veepark) – ligikaudu 275 000 eurot;
- saunade renoveerimine, duširuumide remont – 104 000 eurot;
- ventilatsioonisüsteemi uuendamine, energiakulude vähendamine – 50 000 eurot.
- Elamuskeskuse teenuste digitaliseerimine – 19 990 eurot;
- stuudio spordisaali rajamine – 16 699 eurot;
- külalistemaja voodite uuendamine – 10 810 eurot;
- meeste ja naiste saunade renoveerimine – kokku 19 000 eurot.
Lisaks on investeeritud kohviku ja külalistemaja ruumidesse, ujula tehnosüsteemidesse, spordisaalide ventilatsiooni, IT-lahendustesse, terviseradadesse, traktori liisingusse ning muudesse teenuste toimimiseks vajalikesse seadmetesse ja parendustesse.
