Jõgeva valla piirkonnad
Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, puutumatu loodusega Endla looduskaitseala, Põhjasõjaaegsed Laiuse lossivaremed, Siimusti keraamikatehas, Kuremaa loss ning Jõgeva alevikus asuv Maaelu Teadmuskeskus.
Jõgeva vallast on pärit mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kellel oluline koht kultuuriloos: Laiuse kirikuõpetaja ja endine EELK piiskop Johan Kõpp, Eesti riigi üks loojatest Jaan Poska, näitekirjanik Hugo Raudsepp, riigiteaduse professor Karl Aun, põllumajandusteadlased Mihkel Pill ja Julius Aamisepp, keele- ja kirjandusteadlane Eeva Niinivaara. Jõgeva valla keskust – Jõgeva linna tuntakse eelkõige külmalinna, aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana. Jõgeval vallas on rikkalik kultuurielu: naiste tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, küüslaugufestival, jõulurahu väljakuulutamine, Suur Paunvere väljanäitus, rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff – need on vaid osa paljudest ettevõtmistest, mis Jõgeva valla elu aastaringselt saadavad.
Torma on oma ajaloolise pärandiga olnud läbi sajandite üks rikkama vaimuelu ja kultuuritaustaga piirkondi kogu Eestis. Kunagist Torma kihelkonda läbis Riia-Peterburi maantee, mille mõju ümbruskonna elu edendamisel oli märkimisväärne. Torma ja selle lähiümbrus sai juba ammustest aegadest elu- ja töökohaks oma aja kohta edumeelse mõttelaadiga haritlastele ja ühiskonnategelastele, kes andsid oma panuse Eesti rahva mitmekülgseks arenguks. Mitmed omal alal silmapaistvad inimesed on esimesed sammud hariduspõllul astunud Tormas – oma sünnikohas. Siit on võrsunud mitmedki vaimuvärskendavad ideed ja tuntud suurkujud: Johann Georg Eisen (1717–1779) feodalismi kriitik, Georg Julius Schultz Bertram (1808–1875) rahvuseepose idee algataja, Adam Jakobson (1817–1857) Torma puhkpillimuusika isa, Carl Robert Jakobson (1841–1882) rahva valgustaja ja põllumees, Jakob Pärn (1843–1916) kirja- ja koolimees, Eduard Magnus Jakobson (1847–1903) raamatute illustreerimise kunsti looja, Leopold Hansen (1879–1964) nimekas näitleja ja lavastaja, Paul Ariste (1905–1990) õpetlane ja soome-ugri keelte uurija, Valdo Pant (1928–1976) tunnustatud teleajakirjanik.
Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad piirkonnas tunnistust väga vanast asustusest. Rahvakirjanik Oskar Lutsu Paunvere nime all kuulsaks kirjutatud Palamuset mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik, O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark kuuluvad ühtsesse kultuurikompleksi. Igal aastal võtab Suur Palamuse väljanäitus vastu tuhandeid külastajaid. Luua küla mõisaansambel – 1730. aastal ehitatud häärber, "piparkoogimajaks" nimetatud aednikumaja ning park on üks paremini säilinud barokkstiili näiteid. Pargis kasvab paarsada puu- ja põõsaliiki. Metsandust on õpetatud Luual 1948. aastast.
Jõgeva vald on kultuuri- ja ajalooliselt rikkalik piirkondi, mis pakub põnevat avastamisainet ja vaatamisväärsusi turistidele, puhkajatele, ajaloo- ja loodushuvilistele.
Veeda mõnus puhkus Jõgeval! Vaata lähemalt Avasta Jõgevamaa ning Puhka Eestis lehelt.
Jõgeva valla kaart
Valla peamised tõmbekeskused on:
- Jõgeva linn
- Palamuse
- Torma
- Kuremaa
- Siimusti
Naabervaldadeks on:
- Põltsamaa vald
- Järva vald
- Väike-Maarja vald
- Vinni vald
- Mustvee vald
- Tartu vald
0%
Rahvaarv (RR, 01.01.26)
0%
Jõgeva linn
0%
Territoorium km²
Viimati uuendatud 06.01.2026
